Elu Hispaanias eestlase pilgu läbi

 

Mõned arvavad, et ehk on Eestis närbumise asemel hea mõte minna pensionipõlve veetma (või lihtsalt pikemaks ajaks elama) mõnda normaalse kliimaga Euroopa Liitu kuuluvasse maale, näiteks Hispaaniasse.

Ka siinkirjutaja elas enne Türki jõudmist palju aastaid Hispaanias. Nii Mandri-Hispaanias kui Kanaaridel.

Kuigi mõnede telesaadete põhjal võiks arvata, et elu Hispaanias on roosamanna, siis reaalsus on sellest tugevalt erinev.

 

Esiteks bürokraatia on Hispaanias üsnagi ebameeldiv ning veidigi normaalses kohas asuv elamisväärne kinnisvara mõttetult kallis.

Veel tasub teada, et seal pole kohalike suhtumine idaeurooplastest immigrantidesse tihtipeale just suurem asi, hästi pehmelt öeldes.

Negatiivne kohalike suhtumine ei ole seal tunnetatav turistina luurel käies. Nagu igalpool mujalgi turismipiirkondades, kogevad ka kõik Hispaanias viibivad turistid väga sõbralikku suhtumist igasugu teenindajate ja turistinänni müüjate poolt.

Aga kui sul on seal oma elamine, siis puutud kokku hoopis teistsuguste inimestega, kes enam ei näitle.

 

Reaalsuses on idaeurooplane seal vaat et kõige madalam ühiskonnaklass.

 

Kui näiteks seal massiliselt elutsevad ja mitte töötavad araablased ning mustanahalised on kohalike silmis vaesed ja kaastunnet väärivad sõjapõgenikud, siis idaeurooplased on nende jaoks tüüpiliselt konkurendid tööturul, keda eriti ei sallita.

 

 

Tüüpiline korterelamu Hispaanias

 

 

Hispaania ning selle alla kuuluvate Kanaari saarte elu puhul ei saa ka üle ega ümber seal lokkavast kuritegevusest.

 

Seal on varguste puhul tegemist sisuliselt tööstusharuga.

Levinud on ka vägivaldne kuritegevus, kusjuures eksisteerivad piirkonnad, kuhu valgetel (eriti naistel ja pimedal ajal) asja pole.

Kohalik politsei ei ilmuta aga peamiselt araablaste ning mustanahaliste toimepandud kuritegudele reageerimisel tavaliselt entusiasmi, nende huvides on kuritegevuse statistika hoida nii madal kui võimalik.

Ainult vahest harva pääseb näiteks “igavese kevade saare” reaalset köögipoolt ajakirjandusse – LINK

 

 

 

Hispaania elu tulevik

 

Hispaania elanike elukvaliteet ja ostujõud läheb järjest alla, tänu pidevalt ametis olevatele puna-rohe-lilladele valitsustele.

Massiimmigratsioon araabia ja aafrika aladelt töötab täistuuridel, samas ettevõtlus mandub, töökohad kaovad ning see kõik ainult suurendab kuritegevust.

Igapäevaselt araabia-aafrika sisserändajad märatsevad, pussitavad kohalikke ning toredaks kombeks on kujunenud ka autoga rahvahulka sõitmised ning see trend ei näita vaibumise märke, pigem vastupidi.

Kiire otsing suvalises lääne-euroopa riigis (otsisin Saksamaal kuna Hispaania vastavaid andmeid ei avalda) näitab, et ühes kuus toimub seal riigis keskmiselt üle 2400 noarünnaku (29 200 aastas), mille on seal toime pannud enamasti sisserändajad.

Kahjuks pole põhjust arvata, et Hispaanias oleks elu turvalisem, reaalsuses on asjad pigem vastupidi.

Ja mingitki valgust antud tunneli lõpus paraku ei paista ega hakkagi paistma.

Hispaanlased (nagu ka muud lääne-eurooplased) lihtsalt on piisavalt ajupestud, et isegi vaesudes hääletavad nad ikka ja jälle vasakpoolsete ja libaparempoolsete poolt, mis loomulikult riigi järjest sügavamale vaesuse ja kuritegevuse mülkasse viib.

Meie meedia kajastus on sellele kõigele paraku 0, elu Hispaanias kajastatakse pigem nagu paradiisi.

 

 

 

Okupas ehk skvotterid Hispaanias

 

Hispaanias on täiesti legaalne, kui võõrad tungivad sinu kalli raha eest soetatud korterisse hetkel kui sind kodus pole, ning jäävadki sinna elama. Tundub napakas ja ebareaalne? Aga täpselt selline ongi elu Hispaanias.

Illegaalsetest sissetungijatest vabanemine on meeletult keeruline ja aeganõudev protsess, mis võib kinnisvara omaniku täielikult laostada, kuna advokaadid on kallid ja reeglina pole neist kokkuvõttes ikkagi abi.

Kuigi internet on täis reklaame, mis lubavad paari tuhande euro eest sinu Hispaania kodu sissetungijatest vabastada, siis reaalsuses võid sellele summale veel mõne nulli lisada ning ka siis ei pruugi positiivset lahendust tulla.

Tänaseks leidub ka päris palju eestlasi, kes on Hispaanias leppinud oma kodu kaotusega ning kokkuvõttes ollakse õnnelikud, et vähemalt vangi pole pandud, veel…

Seda et omanik vangi pannakse juhtub uskumatult tihti – tavaliselt käib asi nii, et sissetungijad teevad politseile avalduse nagu oleks omanik neid millegagi ähvardanud ja kuna sissetungijate poolel on “tunnistajaid” alati rohkem kui omanikul, siis…

Vangis istuv omanik on aga sissetungija poolt vaadatuna hea variant, kuna siis saab rahulikult elada ja keegi ei tüüta.

Korterit on koos sissetungijatega ka võimatu müüa, õigemini müüa võid küll üritada, aga keegi ei osta.

Üks õigus kinnisvara omanikule Hispaanias peale korteri skvotterite poolt ülevõtmist siiski jääb ning seda temalt ära ei võeta – õigus/kohustus maksta kommunaalarveid ning kinnisvaramaksu :)

 

 

Kokkuvõttes on Hispaanias (sh Kanaari saartel) hakkama saamine isegi keskmisest veidi nutikama ja ettevõtlikuma eestlase jaoks üsna raske.

 

Sellest küll ei räägita palju, aga tegelikult lõpeb enamuse sinna kolinud eestlaste avantüür sarnaselt J. A. Kiire Venemaa avantüüriga.

Samas Eestisse tagasi jõudes hakatakse pea alati jutustama, et tagasi tuldi vabatahtlikult, sest tekkis suur koduigatsus vms.

 

 

 

 

Lõpetuseks 1 väike soovitus – ükskõik kui palju sa Hispaania kohta üles ehitatud roosat mulli ka ei usuks, enne lõplikke otsuseid (sinna kolimine, kinnisvara ost jne.) tee endale teene ja tule tutvu veidi lõuna Türgi eluga ja otsusta peale seda.

Kuritegevuse statistika Alanyas  2026

• Crime Index: 19.01 → Väga madal
• Safety Index: 80.99 → Väga kõrge
• Level of crime: 12.47 (Väga madal)

• Turvalisus päeval üksinda kõndides: 90.80 (Väga kõrge)
• Turvalisus öösel üksinda kõndides: 77.47 (Kõrge)

Võrdlus

• Alanya on palju turvalisem kui Antalya (Crime Index 29.20)
• Võrreldes Istanbuliga (Crime Index ~48) on Alanya oluliselt rahulikum
• Alanya on ohutum kui enamik Euroopa turismilinnu (nt Barcelona, Rooma, Pariis)

Kontekst

• Alanya on rahulik mereäärne turismilinn, kus politsei on turistide piirkondades väga nähtav.
• Enamik probleeme turistidel on väikesed (taskuvargused rahvarohketes kohtades, petised randades või baarides). Vägivallakuriteod on väga haruldased.
• Antalya piirkond (sh Alanya) on 2025. aastal jõudnud maailma 50 kõige turvalisema linna hulka.

Barcelonas, Hispaanias 2026

• Crime Index: 51.96 → Mõõdukas
• Safety Index: 48.04 → Mõõdukas
• Level of crime: 57.76 (Mõõdukas)

• Turvalisus päeval üksinda kõndides: ~68–70 (Kõrge)
• Turvalisus öösel üksinda kõndides: 42.05 (Mõõdukas / madal)

Kontekst ja võrdlus

• Barcelona on üks Euroopa taskuvarguste pealinnu — eriti La Rambla, Gothic Quarter (Barri Gòtic), metroo ja rannapiirkonnas (Barceloneta).
• Vägivallakuriteod (pussitamised, röövid relvaga) on suhteliselt haruldased võrreldes Saksamaa või Prantsusmaa suuremate linnadega, kuid petty theft on väga levinud.
• Alanyaga võrreldes on Barcelona palju ohtlikum:
  • Alanya Crime Index: 19.0
  • Barcelona Crime Index: 52.0
  • Vahe on väga suur (peaaegu 3 korda kõrgem kuritegevuse tajutav tase).