Praktilisi näpunäiteid Alanyas toimetamiseks

Siia tuleb hulga praktilisi näpunäiteid Alanya linna külastajale.

See lehekülg täieneb pidevalt ja jääbki täienema.

 

 

Hotelli broneerimine

Järgnev on mõeldud neile, kes siia iseseisvalt, ehk siis ilma paketireisita tulevad. Ja kehtib see jutt mitte ainult Alanyasse tulemise korral vaid igal pool maailmas.

Hotelli otsinguks on kõige parem kasutada sellist otsingumootorit nagu HotelsCombined. See võrdleb hindu paljudel majutust pakkuvatel veebilehtedel, sealhulgas Booking.com, Hotels.com jne, ning näitab sulle kuidas saad soovitud majutuse kõige soodsamalt.

Kindlasti võiks kasutada võimalust sorteerida pakkumised hinna järgi, samuti panna paika oma majutuse hinnaklass, näiteks 0-49 eurot öö eest jne.

Tavaliselt (aga mitte alati) leiduvad kõige soodsamad sellisel lehel nagu Booking.com. Paljud on selle lehe kasutamisega juba nii harjunud, et otsivadki alati otse sealt.

PS. Mõistliku hinnaga usaldusväärse transfeeri lennujaamast hotelli leiad siit  –  TRANSFEERID

 

 

Konditsioneeri kasutamine

konditsioneerSoovitan sellega olla äärmiselt ettevaatlik. Olgem ausad – parem on taluda veidi harjumatut palavust kui haigeks jääda, nii et kogu puhkus on rikutud. Kuulen pidevalt kuidas inimesed soojas Alanyas külmetushaiguse on saanud. Peamiselt on tegemist ülemiste hingamisteede haigustega, kuid on esinenud ka märksa tõsisemaid juhtumeid.

Tuleks teada, et organism ei suuda soojast väliskliimast jahedasse tuppa astudes koheselt piisaval määral kohaneda. Toa temperatuuri vaadates mõeldakse, et tegelikult see jahe tuba ju ei ole eriti jahe, seal on 22 kraadi, mis on inimese jaoks täiesti sobilik number. See on täiesti õige, aga põntsu paneb just liiga järsk temperatuuride vaheldumine.

Kunagi ei tohiks konditsioneeri seadistada vähem kui 25  kraadi peale. Kuid ka siis tuleb jälgida, et sa ei jääks jaheda õhuvoolu teele, eriti halvasti mõjub see siis kui oled veel higine. Ööseks tuleks konditsioneer üldse välja lülitada, aga kui palavas toas ikka magada ei suuda, siis äärmisel juhul võiks aparaadi seadistada eelmainitud temperatuurile või isegi pisut kõrgemale.

 

Kebabkebab

On Türgi toidu sümbol. Soovitav oleks vähemalt korra ära proovida. Koht kus seda tellida vali selle järgi, et näed seal einestamas kohalikke, mitte turiste. Esiteks on sellistes kohtades toit maitsvam, teiseks on seal odavam.

Hea kebab on mõnusalt mahlane (st mitte mingil juhul kuivavõitu) ja parajalt vürtsikas.

Hind on õigetes toitlustusasutustes 5TL kanalihaga dürümi (rull) eest. Selle hinna sees on peale kebabi veel väike tops Ayran´i (kohalik väga populaarne hapupiimajook, mis on kasulik seedimisele) ning osades kohtades ka taldrik marineeritud piprakaunadega.

 

Minu isiklik lemmikkoht asub linnadevaheliste liinide bussijaamas (Türgi keeles otogar). See asub umbes 3 minutilise jalutuskäigu kaugusel kui hakata Kleopatra rannast (beach nr 15 juurest) sisemaa poole minema. Esimene restoran bussijaama alguses, ehk siis kohe taksopargi kõrval.

Lisaks kanarullile soovitan kindlasti ära proovida osmanish kebabi. Kui esimene oli siiski odav ja maitsev kiirtoit, siis osmanish on tõsine roog. Mõistlikud ja head restoranid pakuvad seda tavaliselt umbes 20TL eest.

 

Transport

alanya linnaliini bussLinnas liikumiseks on kõige mõistlikum kasutada linnaliini busse. Pilet maksab 3TL. Küsi infotunnis giidi käest järgi, et kus on sinu hotellile kõige lähem bussipeatus ja kuhu sealt mingi numbriga bussid lähevad.

Samuti on olemas nn Dolmus bussid. Need on veidi väiksemad kui linnaliini bussid, aga siiski üsna sarnased. Nende väljumiskohad asuvad mitmes paigas kesklinna piirkonnas. Iga bussi esiklaasil on silt, et kuhu linnaossa (või millisesse naabruses asuvasse väikelinna/külasse) ta sõidab. Pileti hind sõltub sellest kuhu sõita tahad.  Näiteks sõit Mahmutlarisse maksab 3TL, aga kui kasutad sedasama bussi ainult kuni Alanyumi nimelise kaubanduskeskuseni sõiduks, siis tuleb välja käia 2TL.

Taksod on üsna kallid.

Autorent on väga hea mõte!

Liikluskultuur võib küll alguses tunduda veidi teistsugune, aga tegelikult on see täiesti ok ja sellega harjub kiiresti.

Lähim linn, kus näeb ehedat kohalikku elu ning kuhu soovitaks rendiautoga sõita, on Gazipasa. Seal leidub naturaalseid ja odavaid söögikohti, on olemas ilus rand ja ka rooma-aegsete müüride ja ehitistega mägi. Viimane asub sadama ja ranna läheduses ning selle jalamile on võimalik pääseda autoga. Mäe otsa viib taastatud antiikaegne trepp.

Valik ümbruskaudseid antiiklinnu, mida rendiautoga külastada tasub: Syedra, Aytap / Iotape, Antiochia ad Cragum ja Leartes.

 

Kaupleminekauplemine

Soovitan soojalt vältida selliseid poode kus kauplemist vaja läheb. Ükskõik kui tark ja osav sa ka pole, nendes kohtades maksad ikka üle. Ja üldjuhul väga kõvasti üle.

Lisaks on sellistes poodides kaup tihtipeale täielik rämps, ükskõik mida ka müüja selle kohta ei räägi.

Kui tahad kvaliteetset kaupa ning mõistlikku hinda, siis külasta kaubanduskeskust Alanyum.

Ka Waikiki´s on mõned riietusesemed üsna hea hinna-kvaliteedi suhtega.

 

Kui tahad aga niisama pullipärast kauplemist proovida, siis palju meelelahutust pakkuv tehnika on selline:

  1. Kui oled poes leidnud eseme mida tahad osta, siis mõtle enese jaoks välja hind, mida oleksid selle eest nõus hea meelega maksma.
  2. Nüüd esita müüjale toote kohta küsimusi ning viida igati tema aega. Küsi, et kas ta teed saaks pakkuda, sul on jube tee isu. Varsti tuuakse teeklaasid ja see on loomulikult müüja kulul.
  3. Olles teeklaasi taga piisavalt müüja aega raisanud oma jaburate küsimuste ja niisama heietamisega, tee viimaks nägu, et sa tegelikult vist ikka sellest asjast eriti huvitatud ei ole, ning päri seejuures hinda.
  4. Hinda kuuldes aseta toode tagasi tema esialgsele kohale ning asuta minekule, poetades mokaotsast, et liiga kallis.
  5. Kui müüja küsib, et mis hinda sa tahaksid maksta, siis ütle täiesti naeruväärselt madal hind.
  6. Müüja hakkab selle peale naerma, sina aga asuta jällegi minekule. Müüja aga ei saa sind niisama ära lasta, tõenäoliselt just sel ajal kui sina tema aega raiskasid, kõndis poest mööda mitu eriti juhmi olemisega turisti, kellele ta kindlalt midagi kalli hinnaga maha oleks suutnud müüa.
  7. Nüüd viida tema aega kauplemisega. Tee oma algul väljapakutud totrast hinnast vähehaaval paremaid pakkumisi.
  8. Kui mingil hetkel jõuad pakkumistega selle hinnani mida reaalselt valmis maksma oled, siis muutu tõsiseks ja ütle et see on su viimane pakkumine.
  9. Kui müüja sellega nõus ei ole, siis jalutagi minema.
  10. Nii 10-15 minuti pärast kõnni nagu juhuslikult jällegi sellest poekesest mööda. Kui su pakutud hind oli veidigi reaalne, siis müüja tuleb sinuga uuesti rääkima. Sina jääd oma hinnale loomulikult kindlaks. Teist korda ta sul enam minema jalutada ei lase, st saad toote soovitud hinnaga.

Väga oluline on siinkohal see, et punkt nr 1 juures mainitud hinnaga hullusti puusse ei paneks. Umbes 99 % turiste eksib siinkohal rängalt.

Tüüpiline näide: Soovitakse turistilõksust osta vinget naiste käekotti, kaubamärgiga “Louis Vuitton”. Tegemist on muidugi koopiaga. Küsitakse hinda ja vastuseks saadakse, et hind on veidi üle 200 euro, aga just talle teeb müüja praegu suure ale ja müüb selle koti 100 euroga. Mõni inimene mõtleb selle peale, et kui 70-ga saaks siis oleks väga lahe, teine aga on valmis maksma ainult 15. Tohutu kauplemise tulemusena kujunebki makstavaks hinnaks olenevalt ostjast 15-80 eurot. Paraku on antud koti tegelik hind 10 eurot, ning sellega oleks iga ostja ta ka saanud, kui ainult oleks teadnud.

See, mis müüja mingi toote esialgseks hinnaks ütleb, oleneb otseselt küsijast. Kui küsija paistab müüja pilgu läbi olevat üsna juhm, siis talle öeldaksegi algseks hinnaks üle 200 euro (jutt siis samast tootest mis oli eelnevas näites). Kui küsija tundub olema veidi teravam, siis räägitakse sama toote puhul alustuseks tavaliselt 20-40 eurost.

Kokkuvõttes taandub kõik teadmistele antud eseme tegelikust väärtusest. Kauplemisoskus on antud kontekstis teisejärguline.

 

Kui eelnev tehnika oli mõeldud rohkem meelelahutuseks, siis järgnev on neile, kes ilma liigse tsirkuseta mingit turistinänni tahavad osta.

 

Kõige aluseks on enesekindlus ja konkreetsus. Müüjatega pikemasse dialoogi astumine pole vajalik.

Lülita end kogu selle protsessi ajaks täielikult emotsioonivabaks.

Küsi sind huvitava eseme hinda. Seejärel ütle hind, mis antud toode sinu arvates võiks maksta. Kui müüja sellega ei nõustu, siis jaluta tuimalt minema, suundu järgmisse poodi ning proovi seal uuesti.

Kui müüja juba esimeses või teises poes sinu pakutava hinnaga nõustus (hüüdis sulle ukse pealt järele yes okay), siis suure tõenäosusega pakkusid liiga kõrget hinda. Jäta ese ostmata (ütle et maybe later) ja suundu järgmisse poodi kus selliseid esemeid müüakse. Seal paku juba madalamat hinda.

Niimoodi poode läbi käies selgitad üsna ruttu välja eseme õige hinna. Tee seda kõike rahulikult ja enesekindlalt.

 

PS. Ehk kunagi kuuled kedagi väitmas, et lõunamaades liiga väikese hinna pakkumine solvab kaupmeest. Siis tea, et sellist asja rääkiva isiku puhul on tegemist traagilise juhtumiga. Nimelt siinsetel kaupmeestel on hea nina ära tundmaks lamba aju omavaid turiste. Sellistelt raha kättesaamiseks tehaksegi neile vahest teatrit, kus muuhulgas etendatakse solvumist liiga väikese hinnapakkumise üle. Rahulikele, konkreetsetele ja enesekindlatele turistidele selliseid etendusi ei korraldata.

 

Kotikaupmehed

Tülitavad turiste tänaval või rannas, pakkudes oma kotist või hõlma alt midagi müüa. Näiteks võltsparfüüme või muud taolist jama. Kõigepealt tervitatakse ja kui keegi juhtub vastu tervitama, siis uuritakse rahvuse kohta. Kui mõni turist ka sellele juhtub vastama, siis tehakse oma kott lahti ja räägitakse kokku vinge muinasjutt selle kohta, et kui hea hinnaga just praegu ja just neile oma väärt kauba saaks anda. Lisaks veel jutt tasuta kingitustest jms bla-bla-bla.

Mõistlik oleks selliseid tegelasi täielikult ignoreerida.

 

 

Rahavahetus

Kaasa võta eurod ja neid liirideks vahetada saab Alanyas paljudes kohtades.

türgi liireÜldjuhul on siin kohapeal paremad kursid kui Eesti rahavahetuspunktides.

Kõige lihtsam on vahetada Alanya kesklinnas asuvates vahetuskontorites. Pankades on küll veel veidike soodsamad kursid, aga see vahe on nii minimaalne, et kui räägime maksimum paarisaja euro vahetamisest, siis see üldjuhul pole seda väärt. Aga kui tahad iga hinna eest mõne sendi võita, siis enamus pangakontoreid asub Atatürki tänaval (peatänav) kui oled kesklinnast seda mööda nii 10 min lääne suunas kõndinud.

Kaardiga saab tasuda kõigis suuremates poodides.

 

 

 

Bazaarbazaar

Igal reedel toimub hommikust õhtuni kesklinnas suur turg ehk bazaar. See tähendab seda, et linna ümbritsevatest küladest tulevad kohale talunikud / farmerid, kes müüvad oma põllusaadusi.

See on hästi lahe üritus, mida võimaluse korral kindlasti külastama peaks.

Sealt on võimalik soodsalt osta maitseaineid, erinevaid juustusorte ning puu – ja köögivilju. Samuti otse farmist pärinevat esimese pressi oliiviõli, millele võrdväärset pole mina Eesti kaubandusvõrgust leidnud. Hinnaks 10TL liitri eest.

Asukoha leiad ülesse nii: seisa kesklinnas asuva Waikiki poe ees, näoga poe poole, ehk siis pood on sinu suhtes nö kell 12. Sellisel juhul jääb bazaari toimumise paik sinust kell 2.  Mine seejärel poest parema käe suunas mööda kõnniteed sadakond meetrit ja siis jaluta majade vahele nii sada meetrit sisse. Oledki kohal.

Linnas kutsutakse bazaarideks veel kahte kohta, milledest 1 on õige bazaari toimumiskoha lähedal, teine sadama piirkonnas. Need on lihtsalt maa-alad kuhu on koondunud suur hulk turistilõkse ning bazaariga neil midagi ühist pole. Soovitatav on neid nn “bazaare” vältida.

Tegelikult toimub bazaar eri linnaosades veel teistelgi päevadel, aga kesklinna oma on kõige suurem ja tuntuim.

 

Turistilõksud

tüüpiline turistilõksSelle termini alla kuuluvad poed ning restoranid, mille ees tegutseb aktiivne / agressiivne müügimees, kelle ülesanne on sinna turiste meelitada.

Neis poodides olev kaup on selline nagu ta on, ning taolistes restoranides pakutav toit samuti.

Selliseid poode ja restorane peavad reeglina ettevõtlusest pehmelt öeldes piiratud teadmisi omavad tegelased, kes lõpetavad samuti enamasti ühtmoodi. Turistilõksude piirkondades vahetuvad poodide ja restoranide pidajad seetõttu suhteliselt tihti. Aga alati leidub uus härra, kelle arvates on ta eelkäijatest targem kui ostab restorani veel odavamat toorainet või poodi veel odavamat kaupa ning kõige tipuks palkab turistide sissemeelitajaks oma kõvahäälse sugulase.

Reaalsuses tegelevad need töötajad küll muidugi enesele teadmata hoopis turistide eemalepeletamisega. Sest millisele enam-vähem adekvaatsele inimesele meeldiks, kui tänava ääres passiv isik talle juurde kargab, teda oma sõbraks või vennaks nimetab ja seejuures tema rahvust ära katsub arvata..

Ainult kuuma päikese, liigse alkoholi või mingil muul põhjusel igasuguse orientatsiooni ja ümbritsevast arusaamise kaotanud turistid leiavad vahest tee neisse poodidesse ja restoranidesse. Muidugi selliseid turiste leidub alati.

Turistilõksudest on  kõige õigem mööda kõndida meelestatuna suhteliselt ignorantselt.

 

Jäta meelde:

 Ükskõik mida sisseviskaja sulle ütleb või küsib, siis pole mõtet sellele reageerida, vahet pole kui meeleheitlikult ta tähelepanu otsib.

Sest kui isegi pealtnäha süütule hello-le vastad, siis on see talle märk et oled siin uus, kogenematu ja segaduses. Ning ta võib asuda seda ära kasutama.

 

Täiesti omaette turistilõksud on veel muidugi kohad mille juures ekskursioonibussid peatusi teevad ja giidid seal oste tegema julgustavad. Tihti väidetakse et tegemist on naha, tekstiili või juveelitehaste kauplustega. Mõnedel Eesti reisifirmadel jätkub lahkust isegi korraldada spetsiaalseid shopingutrippe taolistesse poodidesse, väites et need on tehasepoed (või lihtsalt soodsad poed) ja kogu ettevõtmise eesmärgiks on näidata klientidele parimaid shopingukohti.

Reaalsuses on tegemist täiesti tavalisi kaupu müüvate, aga tavapoodidest kordades suurema juurdehindlusega kohtadega.

Alanyumi kaubanduskeskus

 

Kokkuvõtteks niipalju, et kui tahad osta tööstuskaupu, sh rõivaid ning jalatseid, siis otsi üles kaubanduskeskus nimega Alanyum. Asub Alanya idaosas, Oba linnaosa piiri lähedal, merest nii 1km sisemaa poole.

Kesklinnas asuv Waikiki riietepood tasub samuti ette võtta.

 

 

 

Merevesi või bassein

Nii kummaline kui see ka pole, siis paljude jaoks on täiesti ükspuha kummas supelda.

vahemeribassein

 

 

 

 

 

 

 

 

Jäta meelde lühike reegel:

Vahemere vesi on su ihule ja hingele kasulik, basseinis aga supled sõna otseses mõttes mürgitünnis.

Asi on selles, et kui basseini vett ei mürgitataks (kloori ja muude jäledate mürkidega), siis paari päeva pärast ta enam läbi ei paistaks ning seal kasvaksid igasugu vetikad. Seega, et vesi basseinis ilusti läbi paistaks, on seda vaja mürgitada.

Klooritatud vees ujumine kahjustab nahka, juukseid, hingamisteid ning võib põhjustada genotoksilisust, ehk DNA-kahjustusi, mis võivad viia vähktõve puhkemiseni. Eriti halvasti mõjub kloor lastele.

Kõlab nagu asjatu hirmujutt ja viib mõtted sellele, et kraanivett  ju samuti klooriga töödeldakse (kuigi kloori sisaldab see mitme suurusjärgu võrra vähem kui ujumisbasseinides olev vesi), me kõik oleme seda joonud ning pole ju hullu midagi.

Tegelikult päris asjatu hirmutamine siiski ei ole. Nt peale seda kui Jaapanis kraanivee klooriga töötlemisele alternatiiv leiti, on seal inimeste keskmine eluiga tõusnud 10-15 aastat.

 

Vahemere vee kohta võiksid veel teada järgnevat:

Tervisele mõjub eriti hästi just suure soolasusega veekogus viibimine. Vahemeri aga on maailmas üks soolasemaid meresid.

Meresoolad toimivad osmoosi põhimõttel, imedes kehast välja liigset. Soolane merevesi puhastab.

Vahemere vesi leevendab lihasepingeid ja valusid, samuti aitab ravida paljusid nahahaigusi – ekseeme, erüteeme, sügelisi, parandab olukorda isegi psoriaasi puhul. Peale selle ravib väiksemaid nahavigastusi ja põletikke.

Märgatavat abi saavad ka siinses meres ujuvad liigesehaiged. Soolase mereõhu sissehingamine aga on väga kasulik hingamisteedele.

Mererandades asuvad dushid pole mõeldud mitte meresoola vaid liiva mahapesemiseks. Seega kui sa kusagilt liivane pole, siis pole mõtet peale rannast tulekut dushi all käia, kerge soolakiht teeb su nahale ainult head.

 

 

Kuidas mitte lammas olla

Kõik on tänaseks kindlasti kuulnud niiöelda aabitsatõdesid, a´la ära osta midagi reisi esimesel päeval jms. Siinkohal toon aga välja mõned asjad millest ei ole nii palju räägitud, aga mille teadmine paha ei tee:

 

lambukeVõimalik et kohtad mõnes kaupluses, restoranis või muus turistidele suunatud äris teenindajat või omanikku, kellega tekib kohe kuidagi eriliselt hea klapp. Juttu temaga jätkub kauemaks. Tüüp tundub hästi lahe ja teeb eriliselt hea hinna just sulle. Lisaks annab tasuta kingitusi, tasuta teenuseid jms.  Reaalsuses on märkimisväärne tõenäosus, et tegemist on lihtsalt andeka või hästi väljaõpetatud manipulaatoriga.

Selliste heade psühholoogide esmaseks ülesandeks on võita usaldus. Ta on teadlik, et kui müüb enam-vähem mõistliku hinnaga oma keskpärast kaupa / teenust, on äärmiselt pugejalik, puistab komplimente, teeb huumorit, oskab mõnda lauset turisti emakeeles, annab tasuta kingitusi / teenuseid, jne., siis leidub lambapeadest turiste, kes hakkavadki teda seepeale enda usaldusväärseks kohalikuks sõbraks pidama.

Loomulikult kiidetakse “sõpra” FB-s ja kõikvõimalikes foorumites. Ja niimoodi headest psühholoogidest manipulaatorite “sõprade” võrgustik muudkui kasvab ja kasvab. Alanyas leidub kohalikke elukunstnikke, kel ainuüksi eestlastest “sõpru” FB-s üle tuhande.

Mis siis on selle asja mõte nende jaoks?

Väga heal tasemel manipulaatoritel on kõigil samad eesmärgid.

Üheks neist on lambukeste võrgustikku ära kasutades oma kauba / teenuste müük rohkematele inimestele ja seeläbi käibe ning kasumi kasvatamine.

Aga absoluutselt kõigil neil on ka veidi kaugem eesmärk, millel pole midagi pistmist nende peamise tegevusalaga –  võib kõlada üsna uskumatult, aga selleks on kinnisvara vahendamine.

Kui manipulaatoril on tuhandeid eurooplasi, kes teda enda usaldusväärseks kohalikuks sõbraks peavad, siis nende sekka tekib alati inimesi, kes tahaksid Alanyasse päris oma puhkusekorterit soetada. Ning see on koht kus liigub Suur Raha. Piisab ka ainult paarist tehingust aastas, et teenida rohkem kui turisminänni / teenuste müügiga hooaja jooksul.

Peamine skeem on selline: Turist küsib oma kohalikult “sõbralt”, et kas see teab mõnda hea hinnaga müügis olevat korterit, ning ütleb oma maksimum eelarveks näiteks 50 000 eurot. “Sõber” lubab uurida ja helistab oma tuttavale teatud kinnisvarabüroost ja küsib, et kas tal mõni enam-vähem normaalne korter on hetkel 30 000 euro eest. Loomulikult on, lisaks sisaldub selle 30 tuhande sees juba ka kinnisvarabüroo vahendustasu. Seepeale teatab “sõber” turistile rõõmsa uudise, et hetkel on 1 ülihea pakkumine, aga see maksab 55 tuhat, kui leiaksid veel 5 tuhat juurde, siis saaksid väga hea asja. Turist loomulikult usaldab oma “sõpra” ja soetabki antud korteri (see õnnestub hea “sõbra” abil imeväel ka sel juhul kui küsitud viite tuhandet juurde ei leia). “Sõber” teenib endale aga selle pealt 20 – 25 tuhat eurot, sõltuvalt sellest kas turist leidis veel 5 tuhat juurde või mitte.

Sellise skeemi puhul läheb olenemata turisti eelarve suurusest tavaliselt “sõbra” taskusse kolmandik kuni pool sellest.

Kahjuks tuleb tõdeda, et kirjeldatud skeem on küll levinuim, aga mitte veel kõige hullem. Suhteliselt palju kasutatakse ka sellist, kus turist jäetakse ilma nii rahast kui korterist. Ja seejuures on “sõbral” nii head vabandused (tavaliselt seletatakse et hoopis korteri müüja osutus jäledaks kaabakaks), et keskmine lammas peab teda endiselt usaldusväärseks sõbraks edasi..

 

 

lambukeKui mõni turistidele suunatud äris töötav isik nimetab sind ilma pikema jututa enda sõbraks, vennaks vms, siis reaalsuses tähendab see seda, et tundud tema jaoks ikka eriliselt juhm lammas olema. Aga samas on ka tema puhul tegemist mitte just kõige teravama pliiatsiga. Pehmelt öeldes. Hea tasemega profid (kellest oli juttu eelmises lõigus) ei kutsu kunagi kedagi niimoodi enne kui on loodud tugev side (loe: sinu aju on piltlikult öeldes tema pihus). Parimad profid ei kasuta antud sõnu isegi peale tugeva sideme loomist.

 

lambukeSuhteliselt levinud on selline mitteametlik elukutse nagu “turisti sõber”. On professionaalseid, ehk siis ainult sellest elatuvaid, kui ka haltuurana selle töö tegijaid. Poole kohaga teevad seda tööd reeglina turistilõksudes töötavad härrad. Kuid ka nende seas leidub väga heal tasemel tegijaid, kes turisti aju üle üsna kiiresti kontrolli saavutavad.

Ainult sellest elukutsest elatuvad tegelased, ehk siis need kes kuskil ei tööta, ujuvad turistile külje alla väga erinevates kohtades. Ta võib sinu juurde tulla mõne vaatamisväärsuse juures, lihtsalt tänaval, ühistranspordis või ka rannas. Näib, et ta tahab siiralt sind aidata ja sulle siin linnas kvaliteetse puhkuse veetmiseks head nõu anda.

On erineva tasemega tegijaid. Mõni küsib sinult laiali minnes lihtsalt natuke raha. Teine ei küsi midagi, aga ta veab su mõnda kauplusse, samal ajal sulle seletades et see on parim shopingukoht siin linnas. Pärast saab ta sealt kauplusest 20% (see on tüüpiline protsent) sellest rahast mis sa sinna jätsid.

Mõni aga ei küsi sinult midagi ega ei vea sind ka kuhugi kahtlasse urkasse komisjonitasu teenimiseks. Ka sellistel puhkudel leidub mitmeid huvitavaid skeeme, kuidas sinu pealt ikkagi teenida.

Kõige kindlam viis tuvastamaks “turistisõpra”:

Suht kohe jutu alguses küsib uus tuttav su rahvuse kohta või katsub seda ära arvata. Lisaks üritab kõigest väest pakkuda abi asjades, kus sa abi pole palunud ja käitub üldse üsna pugejalikult.

Võid olla kindel, et mitte ühtegi kohalikku elanikku, kes naiivsete turistide pealt mingil moel raha ei teeni, ei huvita karvavõrdki kustkohast sa pärilt oled.

Kui pöördud nt tee küsimiseks suvalise mitte turismiäris oleva türklase poole, siis ta juhatab sind meeleldi, aga ta ei küsi ega uuri su kohta entusiastlikul toonil midagi. Igal tavainimesel on omad tegemised ja võõraid küll aidatakse, aga nad on ja jäävad siiski võõrasteks ning peale aitamist pöördutakse koheselt oma tegemiste juurde tagasi.

 Võiksid jätta meelde lühikese reegli:

Ühelgi turistil ei teki kohalikus turismiäris töötajate hulgas päris sõpru, tekivad ainult “sõbrad”.

Turistide pealt teenivad tegelased lihtsalt on teistmoodi häälestatud. Sa võid mõnega küll päriselt sõbruneda peale seda kui oled siin kohapeal aastaid elanud ja keskkonda sisse sulandunud, aga mitte eales turistina. Kusjuures vahet pole kui mitmeid kümneid kordi sa siin juba käinud oled ja kui koduselt ennast siin arvad tundvat. Ka see, et “sõbral” on meeles su nimi ja muud asjad, mida temaga 3 aastat tagasi jagasid, ei tähenda paraku midagi. Lõunamaistel turistide pealt teenivatel tegelastel lihtsalt on valgete inimeste nägude ja jagatud info kohapealt eriliselt hea mälu – see on nende töö.

Kui seda kõike raske mõista on, siis mõtle näiteks sellele, et kas parajasti metskitse jahil viibiv jahimees, kes puhub kitse ligi meelitamiseks tolle häält matkivat vilet, ikka tahab loomakesega tõepoolest sõbrustada..

 

lambukeKui keegi vaatab sulle mingis olukorras sügavalt silma ja ütleb (emotsionaalse tooniga, nagu oleks kergelt solvunud) et “mina olen aus mees” või räägib elavalt kätega vehkides mingitest oma põhimõtetest mis ei luba tal sind tüssata, siis tea et tõenäoliselt on tegemist petisega. Ükski aus inimene ei ütle kunagi selliseid asju.

 

lambukeMõned turistide pealt teenivad tegelased kasutavad nõudlikku ja isegi veidi ähvardavat tooni, kui on näha et klient hakkab käest ära libisema. Mängitakse selle peale, et turist on nagunii teadmatuses ja segaduses kohalikest kommetest ja kultuurist ning pelgab kindlasti mõnd kaupmeest kuidagi solvata. Et mine tea mis siis juhtub. Tea, et sa võid alati ükskõik kust mitte ühtegi selgitavat sõna ütlemata minema jalutada. Sa ei ole kohustatud mitte kunagi mitte mingisuguses situatsioonis kellegi käest midagi ostma. Samuti ei pea sa eales kellelegi lihtsalt niisama mistahes ettekäändel (nt jootraha) raha andma. Alati kui tellid mingi teenuse, siis tuleb kokku leppida ka hind. Kui teenuse osutaja hiljem väidab, et ta tegi midagi veel lisaks (ilma sind sellest teavitamata) ning selle eest tuleb ka maksta, siis see on naerukoht. Vaielda ei ole sellistega mõtet, lihtsalt jaluta minema. Kui petis ähvardab politsei kutsumisega, siis see on tühi jutt – politsei reaalsel saabumisel oleks hoopis temal tõsised probleemid.

 

lambukeSul tekkis mõne toote või teenuse mingi detaili kohta kergeid kahtlusi ning küsid selle kohta. Sulle vastatakse, et see ei ole mingi probleem. Sealjuures seletatakse midagi kiiresti ja keeruliselt ning teeseldakse, et ei osata hästi inglise keelt ja seetõttu on osa juttu vaja türgi keeles rääkida. Pidevalt korrutatakse et probleemi ei ole. Reaalsuses tähendab selline seletamine, et antud tootel või teenusel esineb tõenäoliselt sinu viidatud detaili juures (ja ilmselt mitte ainult seal) tõsiseid probleeme.

 

 

——————————————————————————————————————————————————

 

NB! On väga oluline teada, et türklased on tegelikult ausameelne, siiras ja tore rahvas.

Lihtsalt kuurortides, kus liigub suurtes kogustes erakordselt juhme rahakaid turiste, võib mõni asuda seda nähtust ära kasutama. Aga nii on see igal pool maailmas.

Türgi kuurordid on võrreldes teiste Vahemere kuurortidega (Kanaari saarte omadest rääkimata) tegelikult väga turvalised. Tänavakuritegevus (sh taskuvargused ja hotellitubadesse sissemurdmine) sisuliselt puuduvad.