Tule elama Alanyasse

Kui Eesti kliimast on villand...

Alljärgnev on mõeldud eelkõige pensionipõlve pidajatele, internetis kaugtöö tegijatele ning teistele kel igapäevane füüsiline tööjuures viibimine pole vajalik. Aga samas on tahtmine aastas vähemalt mõned kuud viibida heas ja tervislikus kliimas, kus kõik hinnad on soodsad, keskkond sõbralik ja turvaline ning samas lennuaeg pole väsitavalt pikk.

 

 

Punane tornEestis puhkamisega on lood nagu nad on – suvel loodusse minnes tuleb imetleda lepavõsa ja mõnd mudast veekogu, loota et vähemalt terve päev vihma ei saja ning toita pidevalt sääski.

Ja nagu sellest vähe oleks, muudel aastaaegadel on veel hullem – siis tunnevad end Eestis hästi ainult Tallinna loomaaias elavad jääkarud ja ilmselt ka mõni masohhistist inimene.

Ning keskmine eestlane elab kogu selle jama ja stressi keskel, lootes et asja teeb paremaks see kui käia kord-paar aastas nädalasel reisil kusagil normaalses elukeskkonnas, näiteks Alanyas.

 

Aga miks mitte mõelda hoopis niipidi:

 

Suurema osa ajast peaks viibima inimsõbralikus kliimas, looduses ja ühiskonnas ning ehk kord-paar aastas võiks käia lühikesel reisil mõnes ekstreemses kohas, näiteks Eestis.

 

 

Alanya on justkui puhkamiseks loodud – siin leidub lisaks ilusale loodusele, tervislikule kliimale ning soodsatele  hindadele ka tegevust absoluutselt kõigile.

Lisaks on siin Vahemere äärse mõnusa kuurortlinna kohta äärmiselt soodne kinnisvara.

Kui rääkida konkreetsest rahanumbrist, millega siin kenasti üksi olles (mitte koonerdades) ära elab, juhul kui sul on oma korter, siis selleks on ca 100 eurot kuus.

Seal sees on eluasemekulud, söögile kuluv raha ning samuti igasugused ettenägematud kulud. Kui peres on 1+ inimest, siis on kulud ühe inimese kohta veel oluliselt väiksemad.

 

Mõned arvavad, et ehk on Eestis närbumise asemel hea mõte minna pensionipõlve veetma (või lihtsalt pikemaks ajaks puhkama) mõnda normaalse kliimaga Euroopa Liitu kuuluvasse maale, näiteks Hispaaniasse.

Nii arvajatel on õigus selles, et Eestisse jäämisega võrreldes on see kindlasti hea mõte, juba puhtalt kliima tõttu. Aga samas on Hispaanias kohanemine pehmelt öeldes keeruline.

Ka bürokraatia on Hispaanias kole ning veidigi normaalses kohas asuv elamisväärne kinnisvara mõttetult kallis.

Veel tasub teada, et seal pole kohalike suhtumine idaeurooplastest immigrantidesse tihtipeale just suurem asi, hästi pehmelt öeldes.

Negatiivne kohalike suhtumine ei ole seal tunnetatav turistina luurel käies. Nagu igalpool mujalgi turismipiirkondades, kogevad ka kõik Hispaanias viibivad turistid väga sõbralikku suhtumist igasugu teenindajate ja turistinänni müüjate poolt.

Aga kui sul on seal oma elamine, siis puutud kokku hoopis teistsuguste inimestega, kes enam ei näitle. Reaalsuses on idaeurooplane seal vaat et kõige madalam ühiskonnaklass.

Kui näiteks seal massiliselt elutsevad ja mitte töötavad araablased ning mustanahalised on kohalike silmis vaesed ja kaastunnet väärivad sõjapõgenikud, siis idaeurooplased on nende jaoks tüüpiliselt konkurendid tööturul, keda eriti ei sallita.

Hispaania ning selle alla kuuluvate Kanaari saarte puhul ei saa ka üle ega ümber seal lokkavast kuritegevusest.

Seal on varguste puhul tegemist sisuliselt tööstusharuga.

Levinud on ka vägivaldne kuritegevus, kusjuures eksisteerivad piirkonnad, kuhu valgetel (eriti naistel ja pimedal ajal) asja pole.

Kohalik politsei ei ilmuta aga araablaste ning mustanahaliste toimepandud kuritegudele reageerimisel tavaliselt entusiasmi, nende huvides on kuritegevuse statistika hoida nii madal kui võimalik.

Ainult vahest harva pääseb näiteks “igavese kevade saare” reaalset köögipoolt ajakirjandusse – LINK

 

 

hispaaniasse elama ja tööle

 

Kokkuvõttes on Hispaanias (sh Kanaari saartel) hakkama saamine isegi keskmisest veidi nutikama ja ettevõtlikuma eestlase jaoks üsna raske.

Sellest küll ei räägita palju, aga tegelikult lõpeb enamuse sinna kolinud eestlaste avantüür sarnaselt J. A. Kiire Venemaa avantüüriga. Samas Eestisse tagasi jõudes hakatakse pea alati jutustama, et tagasi tuldi vabatahtlikult, sest tekkis suur koduigatsus vms.

 

 

 

 

Alanyas on kohalike suhtumine eestlastesse meeldiv. Ja ma ei pea kohalike all silmas mitte turistidele pugevaid ebasiiraid tegelasi, vaid tavainimesi.

Kui üritada kirjeldada tavatürklase suhtumist meisse, siis ilmselt kõige parem on mõelda sellele, et kuidas eestlased suhtuvad lääne inimestesse. Täpselt samasugune on keskmise türklase alateadlik suhtumine eurooplastesse.

Ja eestlane on nende jaoks eurooplane, mitte IDAeurooplane.

 

 

Kuritegevus puudub Alanyas praktiliselt täielikult. Ka kena napis riietuses ning ülemäära napsitanud naisterahvas võib siin öösel kogemata eksida ükskõik kuhu linnaossa, mitte midagi temaga ei juhtu.

Kui oled Eestis suutnud hakkama saada, siis siin tunned ennast nagu kala vees.

Eluaseme soetamisel ning pikemaajalisel riigis viibimisel tekkiv bürokraatia on lapsemäng võrreldes näiteks Hispaania vastava bürokraatiaga.

 

Pensionipõlve veetmiseks on Alanya, eriti selle parim äärelinn Mahmutlar lihtsalt paradiis.

 

Mõnda normaalse kliima ja ilusa loodusega EL maale (nt Hispaania) kolimisel tundub esialgu pealiskaudselt vaadatuna Türki kolimise ees olevat 4 suurt eelist:

1. Sul kehtib seal automaatselt Eesti nn haigekassa, ehk ravikindlustus.

2. Pole vaja igal aastal tegeleda elamisloa saamisega.

3. Türgis on kultuurilised erinevused ja teine religioon.

4. Euroopa liit tundub kuidagi kindlam ja turvalisem.

 

hispaaniasse elama ja tööle

Kui aga lähemalt vaadata, siis paraku pole ükski neist argumentidest tõsiseltvõetav.

1. Ravikindlustus on siin meeldivalt odav, samal ajal meditsiinisüsteem maailmatasemel ning oluliselt lühemate ooteaegadega kui Eestis.

Ravikindlustuse hind sõltub inimese vanusest. Näiteks mina olen 2020a seisuga 43a vana ja minu aastane ravikindlustus maksis tugevalt alla saja euro. See ei ole just kallis aastase ravikindlustuse eest, eriti veel tõeliselt heal tasemel meditsiinisüsteemiga riigis..

2. Aastase elamisloa tegemine maksab umbes 200 eurot, sinna lisandub ravikindlustuse maksumus. Elamisluba saab teha ka kaheks aastaks jutti, maksumus suht sama.

Elamisloa saamine käib lihtsalt ja muutub iga aastaga järjest lihtsamaks. Näiteks varsti saavad siin kinnisvara omavad välismaalased tähtajatu elamisloa automaatselt.

3. Kultuurilised erinevused pole eestlase seisukohalt vaadelduna Türgis rohkem ega vähem veidrad kui näiteks Hispaanias. Kohalikega suheldes on eestlasel Türgis võrreldes eelnimetatud riigiga lihtsam – siin pole ta kohalike jaoks mitte idaeurooplane vaid lihtsalt eurooplane.

Keskmisele türklasele pole religioon märkimisväärselt olulisem kui keskmisele eestlasele, kedagi siin ei huvita mis usku oled.

Türklased on üsna mõnus, intelligentne ja huumorit armastav rahvas, aga kui ikka puudub igasugune huvi siin elades nendega sotsialiseeruda, siis see on täiesti tehtav. Siin elab piisavalt eestlasi, venelasi ning teisi endise N. Liidu alade rahvusi.

4. Mis puutub turvalisusse, siis Alanya piirkond on alati olnud turvaline, ning võid olla kindel et nii on ka edaspidi.

Türgi ise on äärmiselt suur maa ja mingid hõõrumised ja paugutamised on kusagil alati olnud. Samas turism on sellele riigile eluliselt vajalik sissetulekuallikas ja sellega seoses hoitakse Alanya suguseid piirkondi erilise hoolega.

Samas kui rääkida “turvalisest” Euroopa Liidust..

Üks asi on see, et seal märatsetakse ja paugutatakse siin-seal pidevalt ning see trend ei näita vaibumise märke.

Samas kui asja laiema pilguga vaadata, siis statistiliselt on oht terrori läbi hukka saada oluliselt väiksem kui olmeõnnetuse läbi. Nii Euroopas kui Türgis.

Fraasi “turvaline Euroopa Liit” muudab naeruväärseks hoopis tõsiasi, et seda moodustist pole enam kauaks. Paljud analüütikud pakuvad, et see kestab peale koroona-ajastu algust veel maksimaalselt paar aastat, tõenäoliselt vähem.

Aga mis saab peale EL lõppu nendest eestlastest, kes on oma elu rajanud nt Hispaaniasse? Midagi roosilist sealt ilmselt ei tule, eriti arvestades asjaolusid, et üldine elujärg läheb seal vääramatu jõuga allapoole ning võimul on pidevalt punakaslillad valitsused..

 

 

Vastused tihti esinevatele küsimustele:

 

K: Tahan kolida Alanyasse pensionipõlve veetma, kliimapagulasena talvituma või ka lihtsalt elama-töötama, ning mul on ka majanduslik võimekus elamispinna soetamiseks. Millest peaks alustama?

V: Alustada võiks sellest, et võtad minuga ühendust, räägime ning võimalusel saame kokku – niimoodi oskan just sulle kõige paremini sobiva edasise tegutsemise kava kokku panna.

 

K: Tahan kolida Alanyasse, aga elamispinna soetamise võimekust mul pole, isegi panga abil mitte. Millest peaksin alustama sellisel juhul?

V: Võiksid alustada omale elamispinna soetamise võimekuse tekitamisega. Kui see võimekus olemas, siis on õige aeg minuga kontakteeruda. Asi selles, et ilma isikliku elamispinnata, pidevalt kortereid üürides, läheb pikemas perspektiivis üürikulu mõttetult kalliks ja tekitab majanduslikku ebakindlust ja probleeme.

 

K: Kuidas on siin Eestist kaasavõetud laste koolitamisega?

V: Enamus siin pidevalt elavaid eestlasi on pannud oma väikesed lapsed kohalikku kooli. See on tasuta (maksta tuleb vaid kopikaid vihikute jms eest) ning väikesed lapsed ei oska peale emakeele veel nagunii ühtegi võõrkeelt, milleks neid siis panna tasulisse inglise- või venekeelsesse kooli. Kui lapsed juba suuremad ja inglise või vene keel suus, siis võiks kaaluda ka rahvusvahelisi koole, mis asuvad siin pea igas linnaosas.

 

K: Mul on selline ja selline haridus ja olen töötanud sellistel ja sellistel ametikohtadel, mis on minu võimalused siin tööle saada?

V: Mina soovitan eelkõige teha kaugtööd interneti kaudu mõnele Eesti firmale. Kui soovid aga Türgis tööle asuda, siis kõik oleneb iseendast. Vakantseid töökohti on piirkonnas tegelikult lademes. Aga on oluline, et tegutseksid õiges järjekorras. Asjad toimivad siin niipidi, et mitte sina ei leia meeleheitlikult otsides omale ideaalselt sobivat ja hästitasustatud tööd, vaid see töö peab sind ise üles leidma. Selleks on esmalt vajalik siin omas kodus kohustustevabalt mõnda aega lihtsalt keskkonda sisse elada.

Alles siis kui oled siin kohapeal omas kodus minimaalselt pool aastat lihtsalt elanud, hakkad aru saama kuidas siin asjad käivad. Kui oled selle ära jaganud, siis nii sobiva töö leidmine kui mistahes asja saavutamine Türgis muutub su jaoks ühtäkki veidralt lihtsaks. Kui nüüd üritada täpsemalt seletada, et mis asja sa siis ära jagama pead, siis eelkõige räägime mõtteviisist ja piltlikult öeldes sind ümbritsevast aurast.  Seda sõnades ära seletada ei ole võimalik.

 

Siia juba sisseelamise ajaks oma kodu loomine annab üüripinnaga võrreldes 2 väga olulist eelist. Esiteks on see meeletult soodsam, sa ei maksa igakuiselt sadu eurosid (mis siin on väga suur raha) õhku. Teiseks motiveerib siin kodu omamine asjadega tõsisemalt tegelema ja ei lase mingi tühise tagasilöögi tekkimisel kohe käega löömisest mõtlema hakata.

 

 

 

 

Veel mõned faktid Alanya kohta:

 

 Siin on oluliselt tervislikum elada kui Eestis.  Sellele aitavad kaasa nii kohalik toit kui kliima. Veel väärib märkimist, et alkoholi tarbimine väheneb siin sujuvalt suurusjärgu võrra, võrreldes sellega palju Eestis tarbisid.

 Oma Eestis asuva korteri müügist saadud rahaga saad siin osta parema korteri. 2020 aastal Eestis (loe: koleda kliimaga perspektiivitul ääremaal) kinnisvara buumib täiega, st sul on viimane võimalus oma kinnisvara eest ebaõiglaselt palju raha saada. Samal ajal Alanyas (loe: mõnusa elukeskkonnaga perspektiivikas kuurortlinnas) on kinnisvara hinnad hoolimata riigi täiesti korrasolevast ning jätkusuutlikust majandusest üsna madalas seisus.

 Kui oled pensionär, siis selle pensioniga mis iga kuu su arvele laekub, elad siin väga kenasti ära. Jääb ka päris palju üle.

 Apteekides on olemas kõik ravimid, seejuures oluliselt soodsamalt kui Eestis.

 Siin on muhe ja kokkuhoidev eestlaste kogukond.

 Alanya on turvaline elukeskkond ka pikemas perspektiivis, erinevalt näiteks Eestist.

 Türgi on sekulaarne riik ja igaüks usub mida tahab, mitte kedagi teise tõekspidamised ei häiri.

 Siin on omapärasid ja veidrusi. Ka selliseid mis mõnikord häirivad. Aga kui asja kõrvalseisja pilguga vaadata, siis tegelikult on siin kõiksugu häirivaid nähtusi ikkagi oluliselt vähem kui Eestis ja Euroopa Liidus tervikuna.

 Keelebarjääri ei tasuks mingil juhul peljata. Isegi siis kui võõrkeelte oskused on väga napid. Siin saab sellegi poolest alati hakkama. Türklased on väga sõbralikud, abivalmid ja mõistvad. Lisaks on näiteks Mahmutlari linnaosas enamus kortermajade puhul ca pooled elanikud kas vene- või ingliskeelsed. Pluss suur eestlaste kogukond.

 

Kinnisvara muretsemisel (vajadusel ka kohalikust pangast laenu saamisel) saan aidata, vt Alanya kinnisvara.

 

Mõned mõtted erinevatest maadest – Kuhu minna elama

 

Alanya poolsaar